E-post

info@recuro.ee

Telefon

(+372) 56 011 990

Asukoht

Punane 18, Tallinn

Läbipõlemine töökeskkonnas

Läbipõlemine töökeskkonnas

Läbipõlemist võib defineerida kui kroonilise stressi seisundit, mis viib inimese kurnatuseni. See kurnatus on emotsionaalne ja füüsiline ja tekkinud tavaliselt ületöötamise või suure koormuse tagajärjel. Inimesed taluvad stressi ja koormusi erinevalt, kuid ka kõige tugevam inimene ei pea pikal perioodil ebainimlikule koormusele vastu. Selle kõige tagajärjel tekibki läbipõlemine, mille puhul ei aita enam nädalavahetusel puhkamine või mõnest tööülesandest vahel harva loobumine. Kui tööstressi puhul piisab väikesest pausist ja puhkeajast, siis läbipõlemise puhul on kurnatus nii suure ulatusega, et sellest kõigest jääb väheks. 

Kuidas aru saada, et olen läbipõlenud? 

Nagu juba mainitud, siis üks põhilisi ohumärke on see, kui peale nädalavahetust tööle minnes on energiat sama vähe või isegi vähem, kui reedel lõpetades. Läbipõlemise puhul tekitab mõte tööle minekust juba kerget ärevust ja kurnatust ning tööst on saanud raske taak, mida kaasas kanda. Jagame veel olulisi punkte, mille abil märgata, et kergest tööstressist on siiski saanud läbipõlemine.

1. Tunned, et oled hommikuti ärgates sama väsinud, kui eelmisel õhtul voodisse minnes. Ei ole vahet, mitu tundi ööund sa saad, väsimus on sinuga koguaeg kaasas. 

2. Sul ei ole energiat ja huvi tegeleda vabaaja tegevustega, mis on sulle varasemalt rõõmu pakkunud.

3. Tööl on raske keskenduda ja kõikide aegade tegemine võtab kauem aega. Sellega käib kaasas süütunne, et sa ei suuda olla nii produktiivne, kui varem. Tihti hakatakse end võrdlema ka kaastöötajatega, kes tunduvad kiiremad.

4. Tunned ärevust ja üldist madalseisu ka väljaspool tööd.

5. Kuna kannad pidevalt kaasas süütunnet tegemata asjade eest, siis võib sul olla raske uinuda, sest mõtled pidevalt to-do-listile, mis sind ees ootab. See muudab une pinnapealseks ja kergeks. Teine äärmus võib ka olla vajadus väga palju magada, kuigi välja end siiski ei puhka.

6. Sinu füüsiline tervis annab märku, et midagi on korrast ära. Meie keha on tark ja proovib meile alati ja igal pole öelda, kui me teeme talle liiga. Kui väsimus ja kurnatus ei sunni inimest pidurit tõmbama, siis reageerib keha näiteks seedehäiretega või valudega erinevates kehaosades. Tihti on need füüsilised seisundid sellised, et neile ei leiagi loogilisi seletusi, sest esmavaatlusel ei ole ju midagi nagu muutunud, mis võiks neid põhjustada.

7. Isegi, kui oled jõudnud kõik asjad tehtud ja peaksid olema rahul, siis tunned pidevalt kuklas tunnet, et midagi vajab veel tegemist. Sul on raskusi enda välja lülitamisega ja keeruline lõdvestuda ja nautida. 

8. Muutud kolleegide suhtes küüniliseks, apaatseks või jahedaks. Väldid ühisüritusi ja koosviibimisi, kuigi oled varasemalt neist alati osa võtnud. 

9. Mõtled tööst loobumisele, kuid ei proovi sellele kunagi päriselt lahendust leida. Tahaksid käega lüüa ja minema minna, kuid pelgad seda teha.

10. Sa ei tunne rõõmu enda saavutustest. Ei ole vahet, mitu asja enda to-do-listist ära teed, sest see ei tundu kunagi piisav.

Millest tekib läbipõlemine?

Kuna iga olukord on erinev, siis ei ole läbipõlemisel ühte kindlat põhjust. Küll aga on leitud mitmeid tegureid, mis läbipõlemist soodustavad. Need riskitegurid võib jagada kaheks: inimese isikuomadused ja oskused ning töö iseloomust ehk keskkonnast tingitud tegurid.
Inimese enda omaduste puhul tasuks välja tuua see, kui inimesel on juba eos madal enesehinnang ja probleem endasse uskumisega. Samamoodi mõjuvad kõik muud vaimse tervise probleemid inimese oskusele end tööst välja lülitada või stressiga hakkama saada. Kindlasti mängivad rolli ka elustiili harjumused ja vähesed toimetulekuviisid, kuidas hakkama saada.
Töökeskkonna puhul aga mängivad suurt rolli inimesele seotud ootused ja töökoormus. Kahjuks on väga tihti koormused väga suured ja töötajal puudub julgus ka piire kehtestada ja ‘’ei’’ öelda. Samuti mõjuvad negatiivselt väga lühikesed tähtajad ülesannete täitmisel ja vähene toetus kaaslastelt. Kuigi palju räägitakse tööheaoluga seonduvast, ei ole see veel kahjuks igale poole sisse juurdunud.

Tööstress kujuneb välja töökeskkonna ja inimese tegevuse koosmõjus. Tööheaolu on tagatud siis, kui juht, töötajad ja kolleegid omavahel suhtlevad ning vajadusel vastastikku kohandusi teevad. Kui aga koostöö ei toimi, tekivad ebakõlad ja stressi kuhjumine, mis võibki lõpuks viia täieliku läbipõlemiseni.

Läbipõlemist saab ja peaks ennetama

Piiride kehtestamine eraelu ja tööaja vahel on väga oluline ja nõuab teatavat oskust vahel ebamugavas olukorras ‘’ei’’ öelda. Kellelegi meist ei meeldi tunne nagu oleksime kedagi alt vedanud, kuid kuldreegel peaks alati olema, et iseennast tuleb hoida ja austada. On väga oluline õppida puhkama ja teha seda päriselt, nii et töömõtted ei ole unenägudes sinuga kaasas ka teisel maal puhkusel. Samuti peaks keset tööpäeva võtma endale pause (jah, mitmuses), et rahulikult süüa, keha veidi liigutada ja meelt ergutada. On teaduslikult tõestatud, et 9-17-ni töölaua taga istumine ei tähenda seda, et töötaja oleks terve selle aja produktiivne. Keskmiselt tehakse selle aja jooksul tööd umbes 4 tundi ja mitte midagi häbiväärset ei ole selles, kui salaja uudiste lugemise asemel hoopis kontoris mõned energilisemad sammud teed, vett jood ja korraks hinge tõmbad. 

Kui tunned töökeskkonnas, et sind ei hinnata õigesti või suhted kolleegidega on pingelised, siis ei tasuks nendega tegelemist edasi lükata. Meeskonnaüritused, erinevad koolitused ja koos tegemine võivad anda väga suure muutusi tiimi igapäeva töösse ning parandada märkimisväärselt kõikide inimeste motivatsioonitaset. 

Läbipõlemine on viimastel aastatel kahjuks väga levinud ja seda nii naiste, kui meeste seas. Inimeste ootused iseendale on väga kõrged, sest tunneme tihti survet ühiskonna poolt ja võrdleme end paratamatult teistega. Tasuks meeles hoida, et näeme teiste eludest vaid killukesi ja seda, mida nad meile näidata tahavad ning igaüks annab täpselt nii palju, kui ta parasjagu võimeline on. Kuigi karjääriredelil üles ronimine on põnev ja pakub tihti häid rahalisi boonuseid, tasuks meeles pidada, et mitte ükski asi ei ole olulisem, kui hea vaimne ja füüsiline tervis. 

Kui tunned, et tööstress on kasvanud üle pea ja oled siiski täiesti läbi põlenud, siis pea nõu vaimse tervise spetsialistiga. Alustuseks sobib hästi näiteks vaimse õe vastuvõtt ja vajadusel suunab tema sind spetsialisti juurde edasi.